Kaljurand: presidendina ma dalai-laamaga ei kohtuks

Näiteks – kas ta kohtuks Tiibeti usujuhi dalai-laamaga.

„Ametlikult ma temaga ei kohtuks,“ vastas Kaljurand, olles vahetult enne rõhutanud, et väärtustest taganeda ei tohi. Põhjenduseks tõi ta vajaduse mitte hävitada suhteid Hiinaga, mille ülesehitamine on aastatepikkune töö. Viimati kui Hiina Eestit Tiibeti usujuhi võõrustamise eest karistas, langesid Eesti ja Hiina suhted ajas 4-5 aastat tagasi, ütles Kaljurand, välistamata mitteametlikku kohtumist.

Niisamuti õigustas Kaljurand hiljutisel Iraani visiidil pearäti kandmist.

„Sümbolitest olulisemad on teod,“ ütles ta, lisades, et Eesti huvides oli diplomaatiliste sidemete sisse seadmine Iraaniga. Välisministrina vastutab ta välissuhete ja majandussuhete eest - need ei saa takerduda pearäti teemasse.

Kommenteerides Venemaa vastu kehtestatud sanktsioone, mis on toonud suuri probleeme Eesti põllumajandustootjatele, ütles Kaljurand, et sanktsioonide mahavõtmine sõltub Venemaa käitumisest. Kas Minskis Ukraina kriisi lahendamiseks sõlmitud lepingut täidetakse või mitte. Seni, kuni ei täideta, tuleb sanktsioone jätkata, ütles Kaljurand, märkides, et konkreetseid samme arutatakse juunis-juulis.

Kaljurand meenutas, et Venemaa turg on alati keeruline olnud – oli seda nii 1992. aastal kui 1998. ja 2007. aastal. Venemaa turul tegutsenud ettevõtjad on teadnud kogu aeg, et turg on suur ja ahvatlev, kuid riskid kõrged. Seevastu Euroopa Liitu eksportides on tulu väiksem, kuid turg on stabiilsem ja reegleid täidetakse.

Eesti ja Venemaa piirilepingu väljavaadete osas arvas Kaljurand, et Venemaal sügisel toimuvate riigiduuma valimiste eel lepingut duuma selle koosseisu ajal ilmselt vastu ei võeta. Ta kordas seisukohta, et konkreetne piirileping oleks Eestile parem.

Kindlustunde tagaja

Kaljurand ütles, et presidendina püüaks ta inimesi rohkem kuulata ja arvestada erinevate arvamustega. Saavutus oleks, kui Eesti kõrged kohad äritegemise lihtsuse või muudes rahvusvahelistes edetabelites kajastuksid ka neis indeksites, mis mõõdavad inimeste rahulolu.

Presidendi roll on Kaljuranna sõnul kindlustunde tagaja. Nii kodus kui ka välismaal.

Välismaal peab Eesti olema usaldusväärne partner, mis räägib rohkem kaasa ka Euroopa asjades. „Meie olemegi Brüssel,“ ütles Kaljurand. Kõigele sellele tuleb aga vastu hakata, mis kisub Eestit isolatsiooni, Euroopa Liidust ja oma liitlastest eemale.

Mitmed küsimused, mis puudutasid seda, milliseid seadusi ta presidendina tagasi lükkaks või millistele erakondadele teeks valitsuse moodustamiseks ettepaneku, vastas juristi haridusega Kaljurand põhiseadusele viidates.

Kaljurand ütles, et presidendiks kandideerima ärgitas teda avalikkuse toetus. Toetusnumbrid 27-28% tasemel sundisid mõtet kaaluma. „Olen valmis vastutust võtma," ütles ta. „Ma oleksin hea president.“

Järgmisena kuulab Vabaerakond presidendikandidaadi kandidaatide sarjas ära Allar Jõksi, Indrek Tarandi ja Jaak Jõerüüdi.